Kui kallis ja keeruline on raamatu avaldamine?

Olid ajad, mil raamatu avaldamiseks oli vaid kaks varianti: üks neist oli kirjastuse palumine, mis oli sama suur õnnemäng nagu loterii, kuna kirjastused on väga valivad ning sugugi kõik kirjatükid ei satu raamatukaante vahele. Teine variant oli mõnele trükikojale tasumine selle eest, et oma raamat trükki panna.

Tänapäeval on aga ka kolmas variant: raamatu avaldamine täiesti ise. See on ühtlasi üks kõige ahvatlevamaid variante tänapäeva autorite jaoks, kuna see hõlmab üsna väikeseid kulusid, eriti võrreldes traditsioonilise avaldamisega.

Samas aga ei ole raamatu avaldamine kohe kindlasti odav: igaüks võib Amazoni oma kirjatöö üles laadida ja loota, et keegi ostab selle ära, kuid korralik avaldamine nõuab ressursse. Lisaks iseenda tööajale, mis on kulunud raamatu kirjutamisele, on vajalike kulutuste hulgas näiteks redigeerimine (ja seda lausa mitmel tasandil), grammatikakontroll, küljendus, disain ja promomine.

Olenevalt soovidest ja iseenda oskustasemest võib raamatu ise avaldamine maksta vaid paarsada või paar tuhat eurot.

Paar sõna toimetaja leidmise kohta

Üks kõige olulisemaid kulusid on professionaalsete toimetajate leidmine. Isegi, kui su kirjutusoskus on suurepärane, on toimetaja leidmine hädavajalik, kuna toimetaja ainus töö on muuta tekst täiuslikuks. Seega leiab toimetaja üles kõikvõimalikud pisivead, mis on sinul kahe silma vahele jäänud ning annab soovitusi selle osas, kuidas midagi paremini öelda.

Enamus professionaalseid autoreid töötavad mitme toimetajaga, nende hulgas nii arendustoimetaja kui ka grammatikatoimetaja. Hinnad võivad kõikuda äärmusest äärmusesse, kuid üldiselt kehtib üks reegel: mida odavam, seda hullem, kuna toimetaja ei pruugi olla professionaalne (ega isegi haridusega) ning teeb asja ülekäte.

Ükskõik, kas sa kavatsed palgata toimetaja professionaalsest ettevõttest või võtad appi mõne vabakutselise, uuri kindlasti järgi, milline on toimetaja varasem kogemus – võimalusel küsi soovitusi varasematelt klientidelt. Lisaks on soovitatud saata toimetajale „testtööna“ väiksem lõik või näiteks üks lehekülg toimetamiseks, et saaksid näha tema töö kvaliteeti oma silmaga.

Ära unusta raamatu disaini

Kuigi me kõik tahaks elada maailmas, kus raamatut ei hinnata kaane järgi, on paraku tegelikkus selge: raamatuid hinnatakse siiski kaante järgi. Isegi, kui sul on endal mingil määral graafilise disaini kogemust, on mõistlik palgata professionaalne raamatukaane disainer. Taoline inimene võib küsida töö eest vabalt paarkümmend või paarsada eurot, kuid nagu iga teise asjaga – tavaliselt on kõrgema hinnaga töötajad ka märksa paremad.

Disaineri valimist ja raamatukaane disaini ei tohiks võtta kergekäeliselt. Pea meeles, et ainuüksi Amazonis on kümneid tuhandeid raamatuid. Nende seas esile tõusta pole sugugi lihtne, kuid tabava välimusega raamatukaas on üks viise, kuidas silma jääda potentsiaalsetele ostjatele.

Kui kallis on raamatu trükkimine?

Veebipõhise raamatu loomine on võrdlemisi lihtne, kuna ainus peamine kulu ongi seotud toimetamise, kujundamise ja hiljem promomisega. Trükkimise puhul on aga kulud selgelt suuremad, kuna raamatu jaoks peab ka trükikoda tegema kõvasti tööd.

Tänapäeval on õnneks asjad muutunud kõvasti paindlikumaks ning tekkinud on võimalus ise raamatuid avaldada – taoline võimalus polnud veel mõeldav aastaid tagasi. Kui edukaks saab su raamat siis, kui üritad nullilähedaste kuludega raamatu avaldada? Kõik on suhteline ja miski pole kindel. Kui tahad aga tagada ülima kvaliteedi, ole valmis ka kulutama pisut rohkem.

Kuidas üle saada kirjutamisblokist

Loomeblokid võivad tekkida suvalisel hetkel, ükskõik, millega sa tegeled. On inimesi, kellel võtab kirjutamisblokist ülesaamine aega aastaid, kuna neil on tunne nagu absoluutselt kõik, mis neil peas toimub, ei ole väärt paberile panemist.

Kui sinulgi on hetkel probleeme kirjutamisblokiga, võivad sind aidata alljärgnevad nipid.

1. Kirjuta täiesti vabalt

Kõige suurem põhjus, miks kirjutamisblokk üldse tekib, on sinu enda kriitika. Paljudel tekivad juba enne kirjutamist mõtted ja hirmud, mis takistavad kirjutama asumist ning nii võibki tekkida olukord, kus kirjanik ei pea end „piisavalt heaks“ ja ei hakkagi kirjutama.

Vabakirjutamisega kaotad ära taolised mured. On isegi internetilehti nagu 750words.com, mis on loodud eelkõige selleks, et anda kirjanikele lihtne väljund vabakirjutamise jaoks.

Kuidas aga vabakirjutamine töötab? Asi on lihtne:

  • istu maha ja hakka lihtsalt kirjutama ilma kordagi peatumata;
  • ära redigeeri oma sisu absoluutselt – ära kontrolli oma kirja- või trükivigu ning lihtsalt kirjuta peatumatult.

Vabakirjutamine on väga vabastav ning võib tihtipeale avada inspiratsioonijoa täiesti ootamatul viisil.

2. Ära alusta sõnadega

See võib tunduda küll tagurliku nõuandena, kuid kui sul on probleeme teema laiendamise või ühtse loo kirjutamisega, aitab sind struktuur. Selle asemel, et punnitada sõnu pastakast välja, tee hoopis analüütiline plaan. Kirjuta näiteks üles peategelase peamise omadused või tegevusplaanid, pane paika loo üldine struktuur ja mõned punktid. Ükskõik, kuidas sa lähened, mõte on sama: ära alusta sõnadest, vaid tegevusplaanist.

3. Kasuta mõttekaarte

Koolis õpetatakse meile kõigile, kuidas teha mõttekaarte. Tegemist on äärmiselt kasuliku tehnikaga, mida võib rakendada iga kirjanik või loomeinimene, kes on vähegi omadega kinni jäänud.

Mõttekaardi põhimõte on lihtne: paberi keskele pannakse kirja üks keskne teema ning seejärel hakatakse seda laiendama muude märksõnadega. Niiviisi on väga lihtne arendada uusi tegelasi, lugusid ja muud taolist.

4. Joonista

Siinkohal võid mõelda: „aga ma olen ju kirjanik, mitte kunstnik!“ Joonistamine või õigemini kritseldamine ei ole aga sugugi üksnes kunstnike pärusmaa. 90% meie saadavast informatsioonist jõuab meieni silmadeni, mistõttu on ka visuaalsed asjad märksa tähelepanuväärsemad.

Samamoodi võivad visuaalsed abivahendid parandada kirjutusvõimet, kuna sinu kujutlusvõimes tekkinud elemendid saavad paberile pandud. Visuaalselt nähtavaid asju on lihtsam kirja panna kui neid, mis on alles sinu mõtteis ringi tiirlemas.

5. Kirjuta üheskoos sõbraga või tee kirjutamisvõistlus

Kirjutamisblokk võib tihti olla ka lihtsalt motivatsioonipuuduse tulemus või teinekord on hoopis probleemiks see, et sul on tunne nagu sa ei saaks loos edasi minna ühel või teisel põhjusel. Seepärast on hea mõte jagada oma kirjatööd sõbraga, kes aitaks näha teist perspektiivi ning näitaks uusi viise, kuidas loole läheneda.

Kui sul on kirjanikust sõber ja sul puudub motivatsioon maha istuda ning kirjutada, võite omavahel teha hoopis väikese kirjutamisvõistluse. Nii on sul veel üks põhjus, miks end motiveerida ning nii on ka lihtsam saada oma blokist üle.

6. Pane internet kinni

Ei saa salata, et internet on üks põhjuseid, miks kirjutamisblokk võib olla eriti sügav. Kuna internetimaailmas on niivõrd palju sisu, võib kõik see sind eksitada sinu enda kirjutustööst ning paratamatult võid end hakata võrdlema muu sisuga, mistõttu süveneb blokk veelgi enam.

Kirjutamisblokist ülesaamine ei ole mõistagi lihtne, kuid järgides neid mõnda lihtsat sammu on see raske tegu tunduvalt lihtsam.

7 harjumust, mida on vaja igale autorile

Sulle meeldib kirjutada, su suurim eesmärk on parandada oma oskuseid ning luua maailma imelisi kirjatükke. Kuid kui sa istud arvuti taha, on mõistus tühi. Kas see kõlab tuttavalt?

Harjumustel on suur osa loometöös – inspiratsioonist üksi ei piisa. Paljud edukad kirjanikud on rääkinud, kuidas teatud igapäevased harjumused on aidanud neil muutuda paremaks.

Hea uudis on see, et ka sina saad õppida neid harjumusi ning täiendada oma kirjutamisoskust. Alljärgnevalt selgitame 7 harjumust, mida järgivad ka väga edukad kirjanikud.

1. Loo rutiin ja jätka tööl käimist

Loominguline protsess on üsna korratu ja võib aeg-ajalt tunduda tõelise kaosena, kuid see on veelgi enam tõsi siis, kui su elu on ka väljaspool loometööd kaos.

Selleks, et saaksid oma loomingule keskenduda, on äärmiselt oluline hoida oma elus korda ning enamasti tähendab see ühte: sa peaksid jätkama tööl käimist.

Kõik meist soovivad elada nii, et ei peaks enam tööl käima, kuid kui sa tahad edukalt loometööga tegeleda, ei peaks olema su pea täidetud üksnes muredega selle osas, kuidas oma arveid maksta.

Seega on mõistlik esimese sammuna luua endale tervislik elurütm, mis sisaldab ka tööl käimist.

2. Kirjuta midagi iga päev

Need, kes suhtuvad kirjutamisesse tõsiselt, ei võta tühja lehte ette üksnes siis, kui neil parasjagu aega on. Nad võtavad kirjutamist oma tööna, mitte hobina ning kirjutavad midagi absoluutselt iga päev.

Sa ei pea kirjutama sugugi palju – piisab ka sellest, kui alustad näiteks 15 minuti kaupa. Selleks, et kirjutamistöö ei ununeks, pane ka oma telefonile näiteks alarm, mis meenutab, et on aeg istuda ja pisut kirjutada. Seejärel võid tasapisi järjest pikendada kirjutamisaega.

3. Jäta endale meeldetuletusi

Kirjutamistöö võiks kokku võtta ühe lausega: alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Kui mõte hakkab voolama, on raske oma sõrmi peatada, kuid see võib teha head. Fakt on see, et varem või hiljem pead sa jätma kirjutamise natukeseks pooleli, kuid hiljem ei pruugi naasedes enam olla mõttelõng nii terav.

Vältimaks selliseid blokaade, jäta alati endale mõningaid „vihjeid“, mis tuletaksid meelde, mida sa soovisid enne öelda. Tõhusad kirjanikud jätavad endale erinevaid vihjeid – kuulduste kohaselt jättis näiteks Ernest Hemingway oma kirjutamise pooleli poole lause pealt, et ta teaks hiljem täpselt, kust edasi kirjutada oleks vaja. Kui vaja, jäta endale näiteks märkmeid või muud taolist – misiganes vähegi aitab sul mõtteid hiljem jätkata.

4. Uurimistöö on eduka kirjutamise alus

Ükskõik, mida sa plaanid kirjutada, uurimistöö on eduka kirjutamise alus ning kuulub kirjutamise juurde sama lahutamatult nagu paber ja pastakas. Seda võib raske olla kuulda, eriti, kuna paljud kirjanikud tõrjuvad uurimistöö täiesti kõrvale, kuid see aitab täiendada ja tõhustada oma kirjatööd.

Lähemalt uurima ei peaks mitte üksnes teiste teoseid, vaid ka oma kirjutatut. Vahel on mõistlik kirjutada välja märkmeid ja soovitusi teksti kohta ning tulla hiljem selle juurde tagasi – seda isegi enda kirjatöö puhul – kuna nii on tekstist värskem perspektiiv.

5. Tööta ilma segavate faktoriteta

Kas sa kipud ka pidevalt kirjutamist edasi lükkama või leiad mingit muud tegevust? Edukad kirjanikud teavad, et rahu, vaikus ja üksindus aitavad süveneda oma loomeprotsessi.

Mitmed kuulsad kirjanikud on lausa öelnud, et nad on internetiühenduse täiesti sulgenud selleks, et saaksid kirjutamisele keskenduda. Ehkki sa ei pea võib-olla nii drastilisi meetmeid kasutusele võtma, on asjal selgel point: ära ürita teha mitut asja korraga, vaid keskendu kirjutamisele. Leia endale selle jaoks koht, kus saad rahulikult olla ning kus pole segavaid faktoreid.

6. Hoolitse oma tervise eest

Füüsiline tervis on peaaegu üks kõige olulisemaid osasid, kui asi puudutab loomingulisust. Tundide kaupa laua taga küürutamine ei ole kohe kindlasti tervisele hea ning samuti ei aita paremini kirjutada see, kui oled valudes.

Edukad kirjanikud teavad, et nad peavad oma tervist hoidma, kui nad tahavad, et neile turgataksid paremad mõtted. Dickensile meeldis näiteks jalutamas käia, seda lausa kilomeetrite kaupa. Sama võid teha sinagi – kui sulle ei meeldi sport, käi vähemalt jalutamas kas või paarkümmend minutit, et olla tervislikum ning saada uut energiat.

7. Ära oota, kuni inspiratsioon tekib

Inspiratsioon ei ole nagu lumi, mis hakkab ühel hetkel taevast alla sadama. Inspiratsioon võib tabada igal hetkel, samas aga ei pruugi see tekkida kohe ega isegi tihti. Seepärast on mõistlik harjutada ning kanda endaga pidevalt kaasas märkmikku, kuhu kirjutada üles kas või uitmõtted. Sa ei tea kunagi, milline nendest suvalistest mõtetest võib tekitada rohkem mõtteid!

Selle harjumuse tekitamiseks võiksid iga päev kirjutada märkmikusse suvalisi ideid, mis päeva jooksul tekivad. Kui sulle ei meeldi kaasas kanda füüsilist märkmikku, kasuta vastavaid rakendusi oma nutitelefonis – variante on palju.

Suurepäraseks kirjanikuks saamine ei tule lihtsalt ega üleöö. Mõtted ei teki üleöö ja puhtast õhust. Kui tahad oma oskuseid parandada, on need ülaltoodud 7 harjumust lausa hädavajalikud.

Põhjused, miks blogi pidamine on kirjanikule kasulik

Blogida või mitte blogida – see küsimus on paljude autorite mõtteis tiirlenud juba aastaid. Eestis pole küll blogikultuur nii sügavalt tuure üles võtnud kui Ameerikas, kuid blogi pidamine on isegi vanale kirjanduskalale väga kasulik.

Kui mõtiskled, miks blogindus oleks kasulik ka sulle, võivad sind veenda alljärgnevad põhjused.

Blogimine aitab välja kujundada kirjutamisrutiini

Kui sa ei tegele kirjutamisega, siis sa ei ole kirjanik – nii lihtne see ongi.

Selle põhimõtte pärast soovitatakse kirjanikel kirjutada kas või natuke iga päev. Blogimine on üks viise, kuidas sellist harjumust juurutada. Igapäevane blogimine on sisuliselt ei miski muu kui kirjaoskuse harjutamine.

Mida rohkem blogida, seda paremaks muutuvad ka sinu võimed. Eriti oluline on blogimine uutele autoritele, kes pole saanud nii palju harjutada.

Blogimine aitab aga isegi neid, kes on juba aastaid kirjutamisega tegelenud, kuna blogi pidamisel tekib järjepidevam harjumus. Isegi inimesed, kes peavad hästi kinni oma päevaplaanidest, ei pruugi nii hõlpsalt luua endale kirjutamisharjumust, kui pole blogi, mis tekitab näilise „kohustuse“ midagi iga päev avaldada.

Blogimine annab võimaluse kuulda tagasisidet

Üks võtmepunkte oma kirjutamisoskuse parandamisel on pidev tagasiside ning selle rakendamine. Kui keegi aga ei saa lugeda sinu sahtlisse kirjutatud lugusid, siis pole ka võimalik saada tagasisidet.

Blogides avad sa oma oskused kogu maailmale ning saad võimaluse kuulda tagasisidet väga erinevatelt inimestelt. Kuna blogides on enamasti võimalik kommenteerida ka anonüümselt (või vähemalt enam-vähem anonüümselt), annavad tagasiside inimesed, kes ei karda välja öelda, mida nad mõtlevad. Pole paremat viisi, kuidas saada tagasisidet!

Blogimine loob usaldusväärsust

See punkt on eriti oluline uutele autoritele. Mida kauem blogida ja mida väärtuslikumat sisu toota ning mida rohkem inimesi sinu blogi jälgib, seda suuremaks kasvab sinu oskuste usaldusväärsus ja autoriteet autorina.

Parim viis, kuidas autorina kasvada ja leida uusi võimalusi, on näidata oma oskuseid. Blogi näitab seda parimal viisil, olles just nagu sisevaade sellesse, milleks sa võimeline oled.

Blogi aitab luua sidemeid

Kui sa oled alles noor autor, on kirjanduskommuuni sidemete loomine ja võrgustiku kujundamine eriti tähtis. Blogides ei ole võimalik ühenduda mitte üksnes lugejate ja võimalike klientidega, vaid ka teiste autoritega, teenusepakkujate, kirjastajate ja ettevõtetega. Ajapikku võib blogi vahendusel leida rohkelt võimalusi – mitmed Eesti blogijad on näiteks kirjutanud ka raamatu aastaid pärast blogiga alustamist.

Blogimine ei pruugi olla loodud kõigi jaoks ning on kirjanikke, kelle jaoks on blogimine osutunud ebamugavaks. Kui sa oled aga noor ja kogemusteta kirjanik, kes tahab oma oskuseid rafineerida ja leida võimalikke suhtlussidemeid, võib blogimine olla hea viis, kuidas alustada oma kirjanikukarjääri. Mis kõige parem: blogida võib täiesti tasuta, kuid võita on sellest väga palju.