Sisene EAÜ kasutajaliidesesse
Kirjastamine
Muusika kirjastamine - see on üheltpoolt autorite (helilooja, tekstiautori, tõlkija, arranžeerija) ja teiselt poolt kirjastaja usalduslik koostöö, mille eesmärgiks on mõlema osapoole majanduslik kasu. Aluse sellele koostööle moodustavad kirjastamislepingus sätestatud mõlemapoolsed õigused ja kohustused.
Kirjastamislepingu järgi loovutab autor oma teatud varalised õigused kirjastajale. Kirjastaja ülesandeks on levitada ja populariseerida teost, võimaldades üldsusel teost eri viisidel kasutada. See võib toimuda näiteks nii, et vastavate teoste kohta antakse välja helikandja või toodetakse video, mida siis müüakse ning levitatakse ka mujal (sh. raadio- kui telejaamadele). Samuti võib levitada teose noote nende müümise või rentimise teel ja otsides teosele avaliku esitamise võimalusi ja raadios, televisioonis edastamise võimalusi.
Kui ei oleks kollektiivse esindamise organisatsiooni nagu EAÜ, siis peaks kirjastaja sõlmima kõikide kasutajatega ise lepingud ja kokku leppima autoritasu suuruses ja maksmises. Tavaliselt astuvad aga kirjastajad oma maa kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmeks ja teatavad viimasele, millised teosed on tema poolt kirjastatud. Kollektiivse esindamise organisatsioon (Eestis vastavalt EAÜ) sõlmides lepinguid kasutajatega ja saades kasutajatelt raha muusikateoste kasutamise eest, ei maksa seejärel, kui teos on kirjastatud, kogu raha enam välja autorile, vaid saadab kirjastaja osa otse kirjastajale või selle maa kollektiivse esindamise organisatsioonile, millise liige kirjastaja on, et vastav organisatsioon edastaks raha kirjastaja pangaarvele.
Kirjastamislepingu sõlmimisel tuleb autoril ja kirjastajal saavutada kokkulepe eelkõige lepingu olulistes tingimustes. Sellisteks olulisteks tingimusteks on lepingu objektiks olev teos, lepingu kehtivuse aeg ja territoorium, vastastikused õigused ja kohustused, õiguste edasiloovutamise õiguse andmine, autoritasu suurus ehk tasude jaotamine autori ja kirjastaja vahel, poolte vastutus lepingutingimuste mittetäitmise korral.
Kuna paljud autorid on EAÜ liikmed ja on oma teatud varaliste õiguste teostamise loovutanud EAÜ-le või soovivad seda teha edaspidi, siis sätestatakse autori ja kirjastaja vahel sõlmitavas lepingus, et kirjastamislepingute alusel autorite varaliste õiguste loovutamine saab kehtida ainult piirangutega, mis tulenevad autori poolt sõlmitud või tulevikus sõlmitavast lepingust kollektiivse esindamise organisatsiooniga ehk EAÜ-ga. See tähendab seda, et kuigi lepingu järgi on autor loovutanud oma varalised õigused kirjastajale, tuleks lepingus sätestada, et leping kehtib piirangutega, mis tulenevad autori poolt sõlmitud või sõlmitavast lepingust EAÜ-ga. Ka juhul kui autor ei ole veel EAÜ liige, kuid soovib hiljem astuda EAÜ liikmeks, saab ta vaatamata kirjastajaga sõlmitud lepingule loovutada oma teatud varalised õigused EAÜ-le. Juhul kui autor katkestab või lõpetab oma lepingu EAÜ-ga, kuuluvad vastavad varalised õigused kirjastajale, kes peab seejärel ise neid õigusi teostama.
Kirjastajad kasutavad paljudel juhtudel tüüptingimusi, st. tingimusi, mida kirjastaja autoriga eraldi läbi ei räägi ning millede sisu autor ei ole seepärast võimeline mõjutama. Kuna tüüptingimuste kasutamine kirjastustegevuses on praktiline ja tihti ka möödapääsmatu, ei ole tüüptingimuste kasutamine keelatud. Kahjuks aga kasutavad kirjastajad vahel tüüptingimusi, mis oluliselt rikuvad lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu autori kahjuks. Kuna tavaliselt on selliste tüüplepingute kehtivuse tähtaeg väga pikk, st. nad kehtivad autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, siis tuleks autoril väga kaaluda, kas sõlmida kirjastamisleping, mis kahjustab teda ebamõistlikult ja mille lõpetamine oleks praktiliselt võimatu.
Autorid peaksid enne lepingule allakirjutamist tegema endale selgeks iga lepingu sätte sisu. Kuna tihti on mõni lepingu säte sõnastatud väga segaselt, kasvõi põhjusel, et tegemist on võõrkeelse lepingu halva eestikeelse tõlkega, peaks autor paluma kirjastajalt vastava sätte selgitamist, et selle sisu oleks mõlemale poolele üheselt arusaadav ning vajadusel nõudma sätte ümbersõnastamist, et vältida selle hilisemat teistsugust tõlgendamist.
Mis puudutab nendest valdkondadest laekuvate tasude jaotamist, millistes kogub tasu EAÜ, siis selles osas peavad kirjastaja ja autor lähtuma EAÜ otsustest, mis on sätestatud "Honorari jaotamise juhendis" ja Rahvusvahelise Autorite ja Heliloojate Ühingute Konföderatsiooni (CISAC) otsustest. Nimetatud otsuste kohaselt on esmakirjastajal (originaalkirjastajal) õigus saada kollektiivse esindamise organisatsiooni (EAÜ) poolt kogutud tasudelt kuni 33,33% ning kui tegemist on allkirjastajaga, siis kuni 50%. Kui kirjastaja on autorile maksnud avanssi (näiteks mõne plaadi väljaandmisega seoses), siis võib EAÜ-ga kokkuleppel kirjastajale minev osa olla ka suurem ning ulatuda kuni 100%-ni. Kuid pärast seda, kui kirjastaja on tema poolt makstud avansisumma kätte saanud, on tal edaspidi õigus saada EAÜ poolt kogutud tasudest ainult kuni 33,33%.
