Sisene EAÜ kasutajaliidesesse
Muusikast internetis
|
Kuigi viimasel ajal on meedias palju juttu olnud failijagamisest, ei ole keegi pakkunud ühtegi lahendusvarianti selle probleemi lahendamiseks. Milles on probleem? Probleem on selles, et inimesed soovivad oma lemmikmuusikat ja –filme nii alla kui ka üles laadida, ilma, et neil oleks selleks vastavate teoste õiguste omajate luba. Tahetakse kõike kohe ja kiiresti (ja tihti ka ilma selle eest maksta soovides). Samal ajal on autoritel (ja ka teistel õiguseomajatel nagu esitajatel ja plaadi- ning filmi produtsentidel) seadusest tulenev õigus otsustada, kas ja millal, ning millise tasu eest sellist tegevust lubada või keelata. Olukord on aastate jooksul muutunud selliseks, et veidi liialdades võib nentida, et enam-vähem kõik inimesed, kes võrgus surfates endale muusikat ja filme salvestavad, võib tembeldada õiguserikkujaks. See pole aga ilmselt olukord, mis rahuldaks eriti kedagi – ei autoreid ega inimesi, kes nende teoseid salvestavad. Ja kuigi õige aeg probleemile lahenduse otsimiseks on juba ammu möödas, peaks midagi ette võtma, et leida mingi lahendus, mis annaks kasutajatele võimaluse teoseid võrgukeskkonnas kasutada ja teisalt tagaks autoritele ja teistele õiguseomajatele võimaluse sellise kasutamise eest mingit tasu saada. Kuna allakirjutajad esindavad ainult muusikaautoreid, siis on ka meie poolt pakutu autorite seisukoht, ning meil pole volitust sõna võtta teiste õiguseomajate (esitajate, produtsentide, filmitootjate jt) eest. Kuidas siis meie arvates võiks olukorda lahendada? Usume, et ei ole võimalik ega ka otstarbekas keelata inimestel muusikat alla ja üles laadida. Inimestel peaks olema tagatud võimalus seda seaduslikult teha. Samas aga peaks ka autoritele olema tagatud seadusest tulenev õigus saada tasu sellise kasutamise eest. Ilmselt ei ole käesoleval hetkel võimalik, et iga konkreetse kliki puhul kukuks ka autori kontole konkreetne summa. Järelikult tuleks otsida mingeid muid teid autoritele tasu maksmiseks. Võibolla oleks isegi otstarbekas võrgukasutuse puhul kitsendada autorite õigust ise lubada ja keelata oma teoste kasutamist ja tasu suuruse üle otsustamist ja kohustada neid oma vastavaid õigusi teostama ainult läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni. Nimelt võimaldaks on-line kasutuste litsentseerimine kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt tunduvalt lihtsustada lubade saamist ja tasude maksmist. Usume, et enamus autoreid oleks sellise lahendusega nõus. Samas peaks aga jätma võimaluse ka neile muusikateoste autoreile, kes ei soovi, et nende teoseid kasutatakse, avalikult deklareerida, et nende teoseid ei või alla- või üles laadida. Kuidas aga tasu teoste kasutamise eest kätte saada? Ilmselt oleks siin otstarbekas kasutada süsteemi, mille kohaselt maksaksid seda tasu kollektiivse esindamise organisatsioonile Interneti teenusepakkujad (ISP-d), kes omakorda koguksid selle tasu oma klientidelt. Ette aimates võimalikku pahameeletormi, et miks mitte otse autoritele, peame vajalikuks selgitada, et kahjuks ei ole selline otsemaksmine käesoleva aja tehnilist arengutaset arvestades veel võimalik. Nimelt on igal teosel reeglina mitmeid autoreid, kellel on igaühel õigus osale tasust. Need on muusikaautorid, tekstiautorid (ka eestikeelse versiooni autorid, kui tegemist on võõrkeelse originaallooga), arranzheerijad, muusikakirjastajad ja allkirjastajad. Ka allakirjutanutel poleks midagi selle vastu kui autorid saaksid tasu otse, ilma ühingu vahenduseta kätte, kuid hetkel ei ole ilmselt võimalik panna tasujaotuse tööd Internetiteenusepakkuja õlule, sest neil pole selleks lihtsalt vajalikku teavet tasu jaotamiseks. Lisaks oleks see lihtsalt ühe täiendava struktuuri lisamine suhtesse kasutaja-autor, mis tegutseks siis paralleelselt autorite ühingutega. Ja lõppkokkuvõtteks teeks see kogu asja kallimaks, sest iga töö, aga ka tasujaotamine on töö, toob kaasa kulutusi selle tegemiseks. Niisiis peaks teenusepakkuja olema see abimees, kes kogub võrgukasutajatelt tasu ja edastab selle kollektiivse esindamise organisatsioonile edasiseks jagamiseks autorite vahel. Võidakse ju muidugi väita, et ma ei kasuta Internetti muusika üles- ja allalaadimiseks, vaid ainult tekstifailide jms. autoriõigusega mittekaitstud materjali edastamiseks. Kuid sellisel juhul on ju teenusepakkujal võimalus n.ö. sikud lammastest eraldad, sest failide sisu järgi on ju selge, mis need sisaldavad. Ja kui keegi kasutab Internetti tõepoolest ainult arvete maksmiseks ja riigiga suhtlemiseks, siis temale arvet ei esitata. Aga see on koht edasiseks aruteluks. Allakirjutanute eesmärk on juhtida Eesti seadusandjate tähelepanu olukorrale, kus vanaviisi edasi minna enam ei saa. Internetis muusikakasutamisele tuleks leida seadusandlik lahendus, kus nii autorid kui ka teoste kasutajad tunneksid end seaduskuulekate kodanikena. Loomulikult on teretulnud kõigi asjast huvitatud isikute ettepanekud probleemi lahendamiseks. Ootame Kultuuriministeeriumi-poolset initsiatiivi kõigi osapoolte ühe laua taha saamiseks ja teema arutamiseks. Eesti Autorite Ühingu juhatuse esimees Mikk Targo |
